MIS ON JOOGA?

Enamasti me kõik oleme midagi joogast kuulnud või seda kogenud.  On nii palju erinevaid joogastiile  ( ja neid tekib aina juurde), et selles kõiges orienteeruda tundub peaagu võimatuna.  Üha enam tundub meile, et jooga on seotud pigem nooruse ja aktiivse eluviisiga, painduvuse ja keeruliste füüsiliste asenditega, mis teevad selle kaugeks ja panevad võibolla pelgama isegi esimesse joogatundi minemast.  Kõik see aga ei ole nii.  Jooga on süsteem, mis sobib kõigile, olenemata vanusest, soost või füüsilisest vormist .  Osa inimesi arvab, et jooga ei ole nende jaoks, eriti kui nad ei ole küllalt painduvad. Siinkohal pean ütlema, et painduvus ei ole kindlasti jooga eeldus, vaid hoopis tagajärg.

Jooga on iidne süsteem ning filosoofia, mille eesmärgiks on keha, vaimu ja hinge ühendamine üheks tervikuks. Sõna ‘jooga’ tuleb sanskriti keelest ning tähendab ühinema, ühendama ja kokku tulema. See on füüsiline, hingeline ning vaimne treening. 

Jooga ei ole usund, vaid filosoofia ning juhiste – mitte ettekirjutuste – kompleks, mis aitavad jõuda paremate otsustusteni ja luua paremat elukvaliteeti. Kuigi jooga pärineb muistsest Indiast, ei ole see hinduismi ega ühegi teise religiooni vorm. Jooga on hingamine, füüsilised harjutused, mediteerimine, toitumine ja mõtlemine ning sellest võib alati võtta selle osa, mis tundub sinu eluga just praegu sobivat. Üks joogapõhimõte – vägivallatus (iseenda suhtes) toetab seda. Jooga põhimõte on võtta joogast seda, mida sa vajad, ja panna ülejäänu lugupidamisega tagasi. 

Panen siia kirja mõned põhimõtted, mida joogas järgitakse:

  • ole armastav enese ja teiste suhtes, ära tee enesele, teistele ega keskkonnale liiga, püüa olla andestav, mõistev ja kannatlik.
  • ole sina ise – tule nähtavale oma mõtete, soovide ja tunnetega. Suhtle ja kehtesta end hoolivalt, maskita, ausalt. Ole andestav ja püüa mitte anda hinnanguid – igaüks püüab olla ise parim nii, nagu ta usub, et on õige.
  • ära varasta – kellegi teise asju, intellektuaalomandit, ära kurna meie maakera, sest üleliigne tarbimine ja priiskamine on ka omamoodi meie planeedi tagant varastamine ja ära varasta teist inimest – oma last või partnerit. Sest ta ei ole sinu, vaid iseenda oma. Kui sa suudad nii mõelda, siis ei tunne ka armukadedust. Mittevarastamine tähendab ka emotsionaalselt ise hakkama saamist, kui kelleltki ei ole vaja laenata tunnustust, julgustust ega lohutust. 
  • kontrolli oma emotsioone, ihasid ja tunge, õpi neid ümber suunama ja püüa olla mõõdukas end väljendades, asju ja elamusi kokku kahmates, toitu ahmides ja suhetes karussellitades.
  • vabane omamisvajadusest – täida oma vajadusi, mitte tahtmisi. Sest ego tahtmistel pole piire: niipea, kui sul on lõpuks olemas ühetoaline korter, tahaks rohkem ruumi, niipea, kui sul on olemas Mac, tahad sa MacBook Airi. Kui sul on uus auto, siis tahad sa ka uusi saapaid ja kindaid ja telefoni ja… kui on käidud Itaalias, tahaks Taisse ja sealt edasi Austraaliasse… Selline jada toob ainult kannatusi. Püüa ära tunda, mida sa tegelikult vajad ja enda ellu seda luua.
 

 

Close Menu